OPEL CROSSLAND X 2019.75 Omaniku käsiraamat (in Estonian)

Sõitmine ja töörežiim159Tööpõhimõte
Ekraani vasakul pool saab valida
erinevaid vaateid. Muutke vaate
tüüpi, puudutades ekraani vasakus
alumises osas asuvat puutevälja:
● vaade taha
● automaatne režiim
● suumitud vaade
● 180°-vaade
Vaikimisi on aktiveeritud režiim Auto.
Selles režiimis valib süsteem parima
vaate, standardse või suumi, et
kuvamine toimuks vastavalt
parkimisanduritelt saadud teabele.
Süüte väljalülitamisel ei hoita
süsteemi olekut mällu salvestatuna.
Vaade taha
Ekraanil kuvatakse ala sõiduki taga.
Vertikaalsed jooned näitavad sõiduki
laiust väljapööratud peeglitega.
Joonte suund muutub koos
roolinurgaga.
Horisontaalsed jooned vastavad
kaugustele umbes 30 cm, 1 m ja 2 m
tagumise kaitseraua servast.
See vaade on saadaval
automaatrežiimis või vaate
valikumenüüst.
Automaatne režiim
See režiim on aktiveeritud vaikimisi.
Kasutades andureid tagumisel
kaitseraual, muudab automaatne
vaade tahavaate vaateks ülalt, kui
manöövri käigus jõutakse takistuseni.
Suumitud vaade
Kaamera salvestab manöövri käigus
sõiduki ümbrust, et rekonstrueerida
vaade sõiduki tagaosa lähima
ümbruse ülaltvaatest, võimaldades
sõidukiga manööverdada ümber
lähedal asuvate takistuste. See
vaade on saadaval koos
automaatrežiimiga või vaate
valikumenüüst.

160Sõitmine ja töörežiim180°-vaade
180°-vaade hõlbustab
parkimistaskust väljatagurdamist,
võimaldades näha sõidukite,
jalakäijate ja jalgratturite lähenemist.
Selle vaadet pole soovitatav
kasutada kogu manöövri teostamisel. See koosneb kolmest alast:
vasakpoolne 1, keskmine 2 ja
parempoolne 3. Vaade on saadaval
ainult vaate valikumenüüst.
Väljalülitamine
Panoraamvaatesüsteem
inaktiveeritakse järgmistel juhtudel:
● sõidukiirus ületab 10 km/h
● 7 sekundit pärast tagasikäigu väljalülitamist
● ikooni q vajutamine
puuteekraani vasakus ülemises nurgas
● tagaluugi avamine
Üldteave9 Hoiatus
Panoraamvaatesüsteem ei
asenda juhi nägemisvõimet. See ei kuva lapsi, jalakäijaid, rattureid,
ristsuunalist liiklust, loomi või
ükskõik milliseid muid objekte
väljaspool kaamera vaatevälja, nt
allpool kaitserauda või sõiduki all.
Ärge sõitke ega parkige sõidukit
ainult panoraamvaatesüsteemi
kasutades.
Enne sõidu alustamist kontrollige
alati sõiduki ümbrust.
Kuvatavad kujutised võivad olla
kaugemal või lähemal, kui nad
tegelikult on. Kuvatav ala on
piiratud ja objekte, mis asuvad
kaitseraua ükskõik kumma otsa
lähedal või kaitseraua all, ei
kuvata ekraanil.
Süsteemi piirangud
Ettevaatust
Süsteemi optimaalseks
töötamiseks on oluline hoida
kaamera objektiivi tagaluugil
numbrimärgi tulede vahel alati
puhtana. Loputage objektiivi
veega ja pühkige pehme lapiga.
Objektiivi ei tohi puhastada
aurujoa ega survepesuriga.
Panoraamvaatesüsteem ei pruugi
õigesti töötada järgmistel juhtudel:
● Ümbrus on pime.
● Päike või esilaternate valgusvihk paistab otse kaamera
objektiividesse.
● Juhtimisel öisel ajal.

Sõitmine ja töörežiim161● Ilm piirab nähtavust, nt udu,vihma või lumesaju korral.
● Kaamera objektiivid on kaetud lume, jää, lobjakase, pori,
mustusega.
● Haagise haakeseadise külge kinnitatakse haagis või
jalgrattaraam.
● Sõidukiga on toimunud avarii. ● Äärmuslikud temperatuurimuutused.
Tahavaatekaamera Tahavaatekaamera aitab juhti
tagurdamisel, näidates sõiduki taha
jäävat ala.
Kaamera vaade kuvatakse
infoekraanil.9 Hoiatus
Tahavaatekaamera ei asenda juhi
nägemisvõimet. Pange tähele, et
kaamera ja parkimisabi andurite
vaateväljast väljapoole, nt
põrkeraua alla või sõiduki alla
jäävaid objekte ei kuvata.
Ärge tagurdage ega parkige
sõidukit ainult tahavaatekaamerat
kasutades.
Enne sõidu alustamist kontrollige
alati sõiduki ümbrust.
Sisselülitamine
Tahavaatekaamera lülitub
tagasikäigu valimisel automaatselt
sisse.
Tööpõhimõte
Kaameraga näidatav ala on piiratud.
Ekraanil kuvatava kujutise kaugus
erineb tegelikust kaugusest.
Juhtjooned
Vertikaalsed jooned näitavad sõiduki
laiust ilma peegliteta ja põhilist
sõidusuunda. Horisontaalsed jooned
vastavad kaugustele umbes 30 cm, 1
m ja 2 m tagumise kaitseraua servast. Lõikuvad kõverad näitavad
maksimaalset pöörderingi.
Juhtjoonte inaktiveerimine
Juhtjooni on võimalik inaktiveerida infoekraanil. Valige Seaded I Sõiduk
I Kokkupõrke tuvastamine I
Tahavaatekaamera juhtjooned I § .
Infoekraan 3 90.
Sõiduki isikupärastamine 3 94.

162Sõitmine ja töörežiimVäljalülitamineKaamera lülitub välja teatava
edasikäigu kiiruse ületamisel või kui
tagasikäik lülitatakse välja ligikaudu
10 sekundiks.
Süsteemi piirangud
Tahavaatekaamera ei pruugi õigesti
töötada järgmistel juhtudel:
● Ümbrus on pime.
● Esilaternate valgusvihk paistab otse kaamera objektiividesse.
● Juhtimisel öisel ajal.
● Ilm piirab nähtavust, nt udu, vihma või lumesaju korral.
● Kaamera objektiivid on kaetud lume, jää, lobjakase, pori,
mustusega. Puhastage objektiiv,
loputage veega ja pühkige
pehme lapiga.
● Tagaluuk avatakse. ● Haagise haakeseadise külge kinnitatakse haagis või
jalgrattaraam.● Sõidukil on avariiline tagaosa.
● Äärmuslikud temperatuurimuutused.
Sõidurajalt
kõrvalekaldumise hoiatussüsteem
Sõidurajalt kõrvalekaldumise
hoiatussüsteem jälgib eesmise
kaamera abil sõidurada tähistavaid
teekattemärgiseid. Süsteem tuvastab
reavahetused ja hoiatab juhti
tahtmatu reavahetuse korral
visuaalse ja helisignaaliga.
Tahtmatu reavahetuse tuvastamise
tingimused on järgmised:
● suunatuled ei tööta
● piduripedaali ei rakendata
● kiirendamine pole aktiivne
Kui juht on neid toiminguid teinud, siis hoiatust ei anta.Sisselülitamine
Sõidurajalt kõrvalekaldumise
hoiatussüsteemi sisselülitamiseks
tuleb vajutada ½. Süsteem lülitub
sisse, kui nupus asuv LED süttib.
Süsteemi saab kasutada ainult siis,
kui sõiduki kiirus on üle 60 km/h ja kui
sõidurajad on märgistatud.
Kui süsteem tuvastab
ettekavatsematu reavahetuse,
hakkab märgutuli ) kollaselt vilkuma.
Samaaegselt lülitub sisse helisignaal.

Sõitmine ja töörežiim163
VäljalülitamineSüsteemi väljalülitamiseks tuleb
vajutada ½, nupus asuv märgutuli
süttib.
Süsteem ei tööta kiirusel alla
60 km/h.
Rike Rikke korral kuvatakse näidikuplokis
C koos vastava teate kuvamisega.
Pöörduda abisaamiseks
hooldustöökotta.
Süsteem ei saa töötada, kui sõiduraja märgistust ei tuvastata.
Süsteemi piirangud
Süsteem ei pruugi õigesti toimida,
kui:
● sõiduki kiirus on alla 60 km/h
● sõitmisel kurvilistel või mägistel teedel
● sõitmisel pimedas
● ilm piirab nähtavust, nt udu, vihma või lumesaju korral
● kaamera on blokeeritud lume, jää, lobjaka, muda, mustuse
poolt, esiklaas on kahjustatud või
seda mõjutavad võõrkehad (nt
kleebised)
● päike paistab otse kaamera objektiivi
● väike pikivahe eessõitjaga
● kaldus teed
● teeservad
● halva sõidurea märgistusega teed
● ootamatud valgusmuudatused
Juhi hoiatus9 Hoiatus
Süsteem ei asenda juhipoolset
valvsust sõiduki juhtimisel.
Vaheaja tegemine on soovitatav niipea, kui tunnete end väsinuna,
või vähemalt iga kahe tunni
möödudes. Ärge võtke rooli kätte,
kui tunnete end väsinuna.
Aktiveerimine või inaktiveerimine
Süsteemi võib sisse või välja lülitada
sõiduki isikupärastamise alt 3 94.
Süüte väljalülitamisel jääb süsteemi
olek mällu.
Sõiduaja hoiatus Juhti teavitatakse hüpik-
meeldetuletussümboliga € juhi
infokeskus samaaegselt helilise
hoiatusega, kui juht pole teinud
vaheaega pärast 2 tunnist sõitmist
kiirusega üle 65 km/h. Seda hoiatust
korratakse kuni sõiduki peatamiseni
sõltumata sõiduki kiiruse muutmisest.
Sõiduaja hoiatuse arvestus
lähtestatakse süüte väljalülitamisel
mõneks minutiks.
Juhi unisuse tuvastamine
Süsteem jälgib juhi valvsuse taset.
Esiklaasil asuv kaamera tuvastab
liikumistee variatsioonid võrreldes

164Sõitmine ja töörežiimsõiduraja märgistustega. Süsteem oneriti sobiv kasutamiseks kiirusel üle65 km/h.
Kui sõiduki liikumistee vihjab
teatavale unisusele või juhi
tähelepanu langusele, käivitab
süsteem hoiatuse esimese taseme. Juhile antakse märku teate ja
helisignaaliga.
Pärast kolme esimese taseme
hoiatust käivitub uus hoiatus koos
teatega, millega kaasneb
esiletungivam helisignaal.
Teatavates sõidutingimustes (halb teekate või tugev tuul) võib süsteem
anda hoiatusi sõltumata juhi valvsuse
tasemest.
Juhi unisuse tuvastamine
algväärtustatakse, kui süüde
lülitatakse mõneks minutiks välja või
kiirus jääb mõne minuti vältel alla 65
km/h.Süsteemi piirangud
Süsteem ei pruugi õigesti toimida,
kui:
● toimub pimestamine vastutuleva liikluse, madalal asuva päikese,
niiskelt teelt pärinevate
peegelduste poolt
● sõitmisel tuulistel, mägistel või kitsastel teedel
● sõitmisel pimedas
● ilm piirab nähtavust, nt udu, vihma või lumesaju korral
● kaamera on kaetud lume, jää, lobjaka, pori, mustusega
● esiklaas on kahjustatud või seal on võõrkehad, nt kleebised
● päike paistab otse kaamera objektiivi
● väike pikivahe eessõitjaga
● kaldus teed
● teeservad
● halva sõidurea märgistusega teed
● mitmed sõiduraja tähised teetööde tõttu
● ootamatud valgusmuudatusedKütus
Bensiinimootori kütus Bensiinimootorid on ühilduvad
biokütustega, mis vastavad
praegustele ja tulevastele Euroopa
standarditele ja mida saab hankida
bensiinijaamadest:
Bensiin, mis vastab standardile
EN228, segatuna biokütusega, mis
vastab standardile EN15376.
Kasutada tuleb soovitatud
oktaaniarvuga kütust. Väiksem
oktaanarv võib vähendada mootori
võimsust ja pöördemomenti ning
suurendab vähesel määral
kütusekulu.

Sõitmine ja töörežiim165Ettevaatust
Lubatust madalama oktaanarvuga
kütuse kasutamine võib
põhjustada kontrollimatut põlemist ja kahjustada mootorit.
Mootoripõhised nõuded kütuse
oktaanarvu kohta on esitatud mootori andmete ülevaates 3 223.
Kütusepaagi kaanel olev riigipõhine silt võib nõude alistada.
Diiselmootori kütus Diiselmootorid on ühilduvad
biokütustega, mis vastavad
praegustele ja tulevastele Euroopa
standarditele ja mida saab hankida
bensiinijaamadest:
Diislikütus, mis vastab standardile
EN590, segatuna biokütusega, mis
vastab standardile EN14214 (võib
sisaldada kuni 7% rasvhappe
metüülestrit).
Diislikütus, mis vastab standardile
EN16734, segatuna biokütusega, mis
vastab standardile EN14214 (võib
sisaldada kuni 10% rasvhappe
metüülestrit).
Parafiinne diislikütus, mis vastab
standardile EN15940, segatuna
biokütusega, mis vastab standardile
EN14214 (võib sisaldada kuni 7%
rasvhappe metüülestrit).
Võimalik on kasutada kütust B20 või
B30, mis vastab standardile
EN16709. Kuid selline kasutamine,
isegi juhuslikult, nõuab
erihooldustingimuste, mida
nimetatakse „rasketeks
tingimusteks“, ranget järgimist.
Lisateavet küsige hooldustöökojast.
Ettevaatust
Ükskõik millist muud tüüpi
(bio)kütuse (taimse- või loomse
kütuse, puhta või lahjendatud,
olmekütuse jne) on rangelt
keelatud (mootori ja
kütusesüsteemi kahjustamise
oht).
Märkus
Ainukesed lubatud lisaained
diislikütusele on need, mis vastavad
standardile B715000.

166Sõitmine ja töörežiimKasutamine madalatel
temperatuuridel
Temperatuuridel alla 0 °C võivad
mõned biodiislikütuse segusid
sisaldavad diislikütused tekitada
ummistusi, külmuda või muutuda
geeliks, mis võib mõjutada kütuse
varustussüsteemi. Mootori ei pruugi
korralikult käivituda ja töötada.
Keskkonnatemperatuuridel alla 0 °C
kasutage kindlasti talvist diiselkütust.
Eriti külmade ilmade korral, kui
temperatuur langeb alla -20 °C, võib
kasutada talvist diislikütust. Sellise
kütuse kasutamine soojas või
kuumas kliimas pole soovitatav, kuna see võib põhjustada mootori
seiskumise, halba käivitumist või
kahjustada kütuse
sissepritsesüsteemi.Tankimine9 Oht
Enne tankimist tuleb süüde ja kõik
välised põlemiskambriga
soojendusseadmed välja lülitada.
Tankimise ajal järgida tankla
kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid.
9 Oht
Kütus on tuleohtlik ja
plahvatusohtlik. Tankimise ajal ei tohi suitsetada. Tankimise ajal
tuleb vältida leegi või sädemete
teket.
Kui sõiduki salongis on tunda
kütuse lõhna, tuleb lasta selle
põhjus kohe hooldustöökojas
kõrvaldada.
Täiteava katteluugil asuv
sümbolitega silt näitab lubatud
kütuseliike. Euroopas on tanklate
pumbaotsakud märgistatud samade
sümbolitega. Tankige ainult lubatud kütuseliiki.
Ettevaatust
Vale kütuse tankimisel ärge
lülitage süüdet sisse.
Kütusepaagi täiteava luuk asub
sõiduki tagaosas vasakul pool.

Sõitmine ja töörežiim167
Kütusepaagi täiteava luuki on
võimalik avada ainult siis, kui sõiduki
lukustus on avatud. Kütusepaagi
täiteava luugi avamiseks tuleb luugile vajutada.
Bensiini ja diislikütusega
tankimine
Avamiseks pöörake korki aeglaselt vastupäeva.Kütusepaagi täiteava korgi saabkinnitada täiteava luugi küljes oleva
konksu külge.
Asetage pumba otsik sirgelt
täiteavale ja rakendage veidi jõudu, et see sinna sisestada.
Tankimiseks lülitage pumba düüs
sisse.
Pärast automaatset väljalülitumist
saab paaki kütust lisada, kui
pumbaotsakut kuni kaks korda veel
käitada.
Ettevaatust
Sõiduki kerele sattunud kütus
tuleb kohe ära pühkida.
Sulgemiseks pöörake täiteava korki
päripäeva.
Sulgege klapp ja laske sellel
fikseeruda.
Kütusepaagi täiteava kork Kasutada ainult originaalkorke.
Diiselmootoriga sõidukitel on
spetsiaalsed kütusepaagi täiteava korgid.

168Sõitmine ja töörežiimHaagise haakeseadis
Üldinfo Haakeseadme ostujärgne
paigaldamine tuleks lasta teha
hooldustöökojas. Paigaldamine võib
mõjutada jahutussüsteemi,
kuumuskatteid või muid seadmeid.
Kasutage ainult heakskiidetud
haakeseadist.
Haagise või jalgrattaraami
pidurdustule lambi rikke avastamise funktsioon ei avasta lambi osalist
riket, nt 5 W võimsusega lampide
korral avastab see funktsioon lambi rikke vaid juhul, kui alles on vaid üks
5 W lamp või mitte ühtegi.
Selle haagise haakeseadise
juhtmestikuga ei saa LED-tulesid
kasutada.
Haakeseadis võib katta
pukseerimissilmuse ava. Sel juhul
tuleb pukseerimiseks kasutada
haakekonksu.Sõiduomadused ja
nõuanded haagisevedamiseks
Enne haagise kinnitamist tuleb
määrida haakekonksu kuuli. Seda ei
tohi teha siis, kui vänderdamise
vähendamiseks kasutatakse
haakekonksuga stabilisaatorit.
Haagise pukseerimise ajal ärge
ületage kiirust 80 km/h. Maksimaalne
kiirus 100 km/h on ainult siis
kasutatav, kui kasutatakse
võnkesummutit ja haagise lubatud
brutokaal ei ületa sõiduki tühikaalu.
Halva sõidustabiilsuse ja
karavanhaagiste puhul on
võnkesummuti kasutamine tungivalt
soovitatav.
Kui haagis hakkab vänderdama, tuleb vähendada sõidukiirust, ei tohi muuta
suunda ega järsult pidurdada.
Allamäge tuleb sõita sama käigu ja
kiirusega kui ülesmäge.
Täita rehvid täiskoormusele vastava
rõhuni 3 226.Haagise pukseerimine
Haagise koormused
Haagise lubatud koormus on
sõidukist ja mootorist sõltuv
maksimaalne väärtus, mida ei tohi
ületada. Haagise tegelik koormus on
haagise tegeliku massi ja
haakekonksu tegeliku koormuse
vahe, kui haagis on sõiduki taha
haagitud.
Haagise lubatud koormus on esitatud sõiduki dokumentides. See kehtib
üldjuhul kuni 12% kallete korral.
Haagise lubatud koormus kehtib
määratud kaldel ja merepinna
tasemel. Kuna kõrguse suurenedes
väheneb hõredamaks muutuva õhu
tõttu mootori võimsus ja sellest
tulenevalt võime kallakul ülespoole
liikuda, väheneb ka lubatud
haakemass kõrguse edasisel
suurenemisel 10% iga 1.000 m kohta.
Väikese kaldega teedel (alla 8%,
näiteks kiirteed) sõites ei ole vaja
haakemassi väiksemaks arvestada.