OPEL COMBO 2017 Omaniku käsiraamat (in Estonian)

Sõitmine ja töörežiim129Juhi abisüsteemid9Hoiatus
Juhi abisüsteemid on töötatud
välja selleks, et juhti aidata, mitte
aga selleks, et tema
tähelepanelikkust asendada.
Sõidukiga sõites võtab juht endale täieliku vastutuse.
Juhiabisüsteemide kasutamisel
jälgige alati hoolikalt
hetkeolukorda liikluses.
Püsikiiruse regulaator
Püsikiiruse regulaator võib
salvestada ja hoida kiirust, mis on üle
u. 30 km/h. Üles- või allamäge sõites
võib sõiduki kiirus erineda
salvestatud kiirusest.
Kui muutumatu kiirusega sõitmine on
ebasoovitatav, ei tohi püsikiiruse
regulaatorit kasutada.
Sisselülitamine
Pöörake hoova ots asendisse ON;
näidikuplokis süttib märgutuli m 3 88.
Sõltuvalt versioonist võidakse juhi
infokeskuses kuvada ka vastavat
teadet, nt Cruise Control on
(Kiirushoidik sees) , 3 89.
Sisselülitamine
Kiirendage soovitud kiiruseni ja
lükake hooba ülespoole (asendisse
+ ). Hetkekiirus salvestatakse ja seda
hoitakse. Gaasipedaali võib
vabastada.
Sõiduki kiirust saab suurendada
gaasipedaali vajutamisega.
Gaasipedaali vabastamisel jätkub
sõit salvestatud kiirusega.
Püsikiiruse regulaator jääb käigu
vahetamisel aktiveerituks.
Kiiruse suurendamine Kui püsikiiruse regulaator on sisse
lülitatud, lükake hooba ülespoole ( +)
või lükake hooba korduvalt
lühiajaliselt ülespoole ( +): kiirus
suureneb ühtlaselt või väikeste
sammudena.

130Sõitmine ja töörežiimTeine võimalus on kiirendada
soovitud kiiruseni ja salvestada see
hoova ülespoole lükkamise teel ( +).
Kiiruse vähendamine Kui püsikiiruse regulaator on sisse
lülitatud, lükake hooba allapoole ( -)
või lükake hooba korduvalt
lühiajaliselt allapoole ( -): kiirus
väheneb ühtlaselt või väikeste
sammudena.
Väljalülitamine
Automaatne väljalülitumine, kui: ● sõiduki kiirus on väiksem kui umbes 30 km/h
● piduripedaali vajutamisel
● siduripedaali vajutamisel
● toimib veojõukontrolli süsteem/ libisemisvastane
reguleerimissüsteem (ASR) või
elektrooniline stabiilsuskontroll
(ESC).
Salvestatud kiiruse taastamine Vajutage nuppu = kiirusel üle
30 km/h. Rakendub mällu salvestatud kiirus.Väljalülitamine
Keerake hoova ots asendisse OFF;
märgutuli m kustub. Salvestatud
kiirus kustutatakse. Süüte
väljalülitamine kustutab ka
salvestatud kiiruse.
Parkimisabi
Parkimisabi hõlbustab parkimist,
mõõtes sõiduki ja takistuste
vahekaugust ning andes helisignaali. Parkimise eest vastutab siiski juht.
Süsteem koosneb neljast ultraheli-
parkimisandurist, mis paiknevad
tagumise kaitseraua sees.
Süsteemi kasutamine
Parkimisabi lülitub tagumise käigu
sisselülitamisel automaatselt sisse.
Takistusele lähenedes muutub
signaali sagedus suuremaks. Kui
kaugus on vähem kui 30 cm, muutub
piiksumine ühtlaseks signaaliks, mis
kauguse suurenedes kohe vaikib.
Tõrked
Rikke korral süsteemis süttib
näidikuplokis r 3 84.

Sõitmine ja töörežiim131Sõltuvalt versioonist võidakse juhi
infokeskuses kuvada ka vastavat
hoiatusteadet, nt Parking help
unavailable (Parkimisabi pole saadaval) , 3 89.
Süsteemi tööd võivad mõjutada
järgmised tingimused:
● Ultraheliandurid ei ole puhtad. Hoidke kaitseraud porist,
mustusest, lumest, jääst ja
lörtsist puhtana.
● Andurid on kaetud härmatise või jääga.
● Tagauksed/-luuk on avatud.
● Viimasel sõidul rippus tagaustest/-luugist midagi välja.
Pärast rippuva eseme
eemaldamist taastub parkimisabi normaalne töö.
● Sõiduki tagaosale on kinnitatud mingi ese või kate.
● Kaitseraud on vigastatud. Süsteemi remontimiseks viige
sõiduk hooldustöökotta.
● Süsteemi tööomadusi mõjutavad
muud tingimused, näiteks
pneumopuuri tekitatav
vibratsioon.Kui süsteem ei tööta ikkagi õigesti,
pöörduge abi saamiseks
hooldustöökotta.
Kui tagumise käigu sisselülitamisel esineb rike, kostub lühidalt ka hoiatav
helisignaal 3 94.
Märkus
Hoiatussignaali helitugevust võib
samuti reguleerida juhi infokeskuse
kaudu 3 89.
Olulised juhised
parkimisabisüsteemide
kasutamiseks9 Hoiatus
Mõningates tingimustes, nt
objektide või rõivaste
peegeldavate pindade korral,
samuti väliste müraallikate tõttu, ei
pruugi süsteem takistust
avastada.
Eritähelepanu tuleb pöörata
takistustele, mis võivad
kahjustada kaitseraua alaosa. Kui
sellised takistused väljuvad
sõiduki lähenemisel andurite
tuvastuspiirkonnast, kõlab pidev
hoiatussignaal.Ettevaatust
Kui andurid on kaetud (nt jää või
lumega), võib nende töö tõhusus
väheneda.
Parkimisabisüsteemi tõhusus võib väheneda raske koorma tõttu.
Pikemate sõidukite (nt maasturite, minibusside, furgoonide) korral
kehtivad eritingimused. Eseme
tuvastamist nende sõidukite
ülaosas ei saa tagada.
Süsteem ei pruugi tuvastada väga väikese peegeldusristlõikega
esemeid (nt kitsad või pehmest
materjalist objektid).
Parkimisabisüsteem ei aita vältida kokkupõrkeid objektidega, mis on
väljaspool andurite
tuvastuspiirkonda.

132Sõitmine ja töörežiimMärkus
Parkimisabisüsteem tuvastab
automaatselt tehases paigaldatud
haakeseadise. See rakendub pistiku
ühendamisel ühenduspessa.
Andur võib tuvastada olematu
objekti (kajahäire), mis on tingitud
välistest akustilistest või
mehaanilistest häiretest.Kütus
Bensiinimootori kütus Kasutage ainult Euroopa standardile
EN 228 või E DIN 51626-1 vastavat
või samaväärset pliivaba kütust.
Kütuses võib kasutada kuni 10%
etanooli (nimetus E10).
Kasutada tuleb soovitatud
oktaaniarvuga kütust 3 179.
Mootoripõhised nõuded on esitatud mootoriandmete ülevaates 3 179.
Kütusepaagi kaanel olev riigipõhine
silt võib nõude alistada.Ettevaatust
Ärge kasutage kütuseid ega kütuselisandeid, mis sisaldavad
metalliühendeid, nt mangaanil
põhinevaid lisandeid. See võib
mootorit kahjustada.
Ettevaatust
Kütuse kasutamine, mis ei vasta
EN 228 ega E DIN 51626-1 ega
sarnastele nõuetele, võib
põhjustada sadet või mootori
kahjustust.
Ettevaatust
Liiga madala oktaaniarvuga
kütuse kasutamine võib
halvendada põlemisprotsessi
juhitavust ja põhjustada mootori
kahjustumise.
Diiselmootori kütus
Kasutada tohib ainult standardileEN 590 vastavat diislikütust.
Euroopa Liidu välistes riikides
kasutage eurodiislikütust
väävlikontsentratsiooniga alla 50
miljondiku.

Sõitmine ja töörežiim133Ettevaatust
Kütuse kasutamine, mis ei vasta
EN 590 ega sarnastele nõuetele,
võib põhjustada mootori võimsuse
kaotust, suuremat kulumist või
mootori kahjustust ning seada
ohtu teie garantii.
Ärge kasutage laevade diisliõlisid,
kütteõlisid, Aquazole'i ega muid
diislikütuse ja vee emulsioone.
Diislikütust ei tohi segada
bensiinimootori kütustega.
Gaasimootori kütus Kasutage maagaasi metaani
kontsentratsiooniga umbes
78% – 99%. L-gaasi (madala
sisaldusega) metaani
kontsentratsioon on umbes
78% – 87% ja H-gaasi (kõrge
sisaldusega) metaani
kontsentratsioon on umbes
87% – 99%. Kasutada võib ka sama
metaani kontsentratsiooniga
biogaasi, kui see on keemiliselt
töödeldud ja väävlitustatud.
Kasutada tohib ainult standardile
DIN 51624 vastavat maagaasi või biogaasi.
Vedelgaasi ega veeldatud naftagaasi (LPG) ei tohi kasutada.
Kütusevaliku nupp
Keskkonsoolil asuva nupu Y
vajutamine lülitab bensiini ja
maagaasiga töötamise režiimide
vahel. Märgutule 1 olek näitab
kehtivat töörežiimi.
1 off:töötamine maagaasiga1 süttib:bensiini kasutamineKohe kui maagaasi paagid on tühjad,
rakendatakse bensiini kasutamine
automaatselt. Juhi infokeskuses
süttib märgutuli Y 3 89 , kuni süüde on
välja lülitatud.
Bensiinikütuse ja gaasikütuse
automaatsel ümberlülitamisel võite
märgata hetkelist viivitust mootori
veojõus.
Iga kuue kuu järel tuleb lasta
bensiinipaagil tühjeneda kuni
märgutule § süttimiseni ja seejärel
tankida. See on vajalik kütuse
kvaliteedi säilimiseks, samuti on see
süsteemifunktsioon, mis on vajalik bensiini kasutamiseks.
Täita paak täielikult regulaarsete
ajavahemike järel, et vältida
korrosiooni teket paagis.
Tankimine Kütusepaagi täiteava luuk asub
sõiduki tagaosas vasakul pool.

134Sõitmine ja töörežiim9Oht
Enne tankimist tuleb mootor ja
kõik välised põlemiskambriga
soojendusseadmed välja lülitada.
Lülitada välja mobiiltelefonid.
Tankimise ajal järgida tankla
kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid.
9 Oht
Kütus on tuleohtlik ja
plahvatusohtlik. Tankimise ajal ei tohi suitsetada. Tankimise ajal
tuleb vältida leegi või sädemete
teket.
Kui sõiduki salongis on tunda
kütuse lõhna, tuleb lasta selle
põhjus kohe hooldustöökojas
kõrvaldada.
Ettevaatust
Vale kütuse tankimisel ärge
lülitage süüdet sisse.
Kütusepaagi täiteava luugi
avamiseks tuleb luuki käega
tõmmata.
Sisestage süütevõti kütuse täiteava
korki ning keerake seda luku
avamiseks vastupäeva.
Kütusepaagi täiteava korgi
eemaldamiseks keerake seda
vastupäeva.Ettevaatust
Vigastuste vältimiseks ärge püüdke külgmist liugust kasutada, kui kütusepaagi täiteava luuk on
avatud.
Märkus
Olenevalt mudelist võib külgmine
liuguks olla varustatud
ohutussüsteemiga, mis takistab
ukse lõpuni avamist, kui
kütusepaagi täiteava luuk on avatud.
Külgmine liuguks 3 26.
Kütusepaagi täiteava korgi saab
kinnitada täiteava luugi küljes olevale
klambri külge.
Tankimiseks sisestage pumba otsik
täielikult ja lülitage see sisse.
Pärast automaatset väljalülitumist
saab paaki kütust lisada, kui
pumbaotsakut kuni kaks korda veel
käitada.
Ettevaatust
Sõiduki kerele sattunud kütus
tuleb kohe ära pühkida.

Sõitmine ja töörežiim135Sulgemiseks pange kütusepaagi
täiteava kork tagasi ja keerake
päripäeva.
Sisestage süütevõti kütuse täiteava
korki, keerake seda lukustamiseks
päripäeva ja eemaldage seejärel võti.
Sulgege kütusepaagi täiteava luuk.
Maagaasiga tankimine
Avage kütusepaagi täiteava luuk.
9 Hoiatus
Tankida ainult väljundrõhuga kuni
250 bar. Kasutada ainult
temperatuurikompensatsiooniga
tanklaid.
Pärast gaasiga tankimist tuleb
täitetoru tuulutada.
Maagaasipaagi maht sõltub
välistemperatuurist, tankimisrõhust ja
tankimissüsteemi tüübist.
Pärast tankimist sulgege kütusepaagi
täiteava luuk.
Maagaasimootoritega sõidukite
nimetused muudes keeltes:
Saksa keelesErdgasfahrzeugeInglise keelNGVs = Natural Gas VehiclesPrantsuse keelVéhicules au gaz
naturel – or – Véhi‐
cules GNVItaalia keelMetano auto
Maagaasi nimetused muudes
keeltes:
Saksa keelesErdgasInglise keelCNG = Compressed
Natural GasPrantsuse
keelGNV = Gaz Naturel
(pour) Véhicules -
CGN = carburantgaz
naturelItaalia keelMetano (per auto)
Kütusepaagi täiteava kork
Kasutada ainult originaalkorke.
Diiselmootoriga sõidukitel on
spetsiaalsed kütusepaagi täiteava korgid.
Kütuseetteande katkestamise
süsteem
Teatava tugevusega kokkupõrke
korral kütuseetteandesüsteem
seiskub ja mootor lülitub ohutuse
tagamiseks automaatselt välja.
Kütuseetteande katkestamise
süsteemi lähtestamine: vt
"Kütusesüsteemi teated" 3 95.

136Sõitmine ja töörežiimKütusekulu, CO2-heitmed
Mudeli Opel Combo (kombineeritud)
kütusekulu jääb vahemikku 7,7 kuni
4,5 l/100 km.
Sõltuvalt riigist kuvatakse kütusekulu ühikutes km/l. Sellisel juhul on mudeli Opel Combo kütusekulu
(kombineeritud) vahemikus 13,0 kuni
22,2 km/l.
CO 2 heitmete tase (kokku) on
vahemikus 179 kuni 120 g/km.
Teie sõiduki suhtes kehtivaid
andmeid vt teie sõidukiga kaasas
olevast EMÜ vastavussertifikaadist
või muudest teie riigi
registreerimisdokumentidest.
Üldteave Äratoodud ametliku kütusekulu jaspetsiifilise CO 2 emissiooni näitajad
kehtivad standardvarustusega EL-i
baasmudeli kohta.
Kütusekulu ja CO 2-heite näitajad
arvutatakse vastavalt määrusele
R (EÜ) nr 715/2007 (kasutades
uusimat kohaldatavat versiooni),võttes määruse nõuetest lähtudes
arvesse sõiduki kaalu sõiduvalmis
seisundis.
Näitajad on ära toodud ainult
erinevate sõidukimudelite
omavaheliseks võrdlemiseks ning
neid ei tohi võtta kui kindla sõiduki
tegeliku kütusekulu garantiid.
Lisavarustuse tõttu võivad kütusekulu ja CO 2 emissioon olla äratoodud
näitajatest veidi kõrgemad. Lisaks
muule sõltub kütusekulu juhi
sõidustiilist ning tee- ja liiklusoludest.
Maagaas
Kütusekulu andmed on saadud,
kasutades võrdluskütust G20
(metaani osakogus 99–100
mooliprotsenti) ettenähtud
sõidutingimustes. Väiksema
metaanisisaldusega maagaasi
kasutamisel võib kütusekulu
etteantud väärtustest erineda.Haagise haakeseadis
Üldinfo
Kasutada tohib ainult Teie sõidukiga kasutamiseks lubatud haakeseadist.
Maagaasimootoriga sõidukid võivad
vajada spetsiaalset
pukseerimisseadet.
Haakeseadise ostujärgne
paigaldamine tuleks lasta teha
hooldustöökojas. Paigaldamine võib
mõjutada jahutussüsteemi,
kuumuskatteid või muid seadmeid.
Haakeseadise paigaldamine võib
katta pukseerimissilmuse ava. Sel
juhul tuleb pukseerimiseks kasutada
haakekonksu. Haakekonksu tuleb
alati hoida sõidukis.
Sõiduomadused janõuanded haagisevedamiseks
Enne haagise kinnitamist tuleb
määrida haakekonksu kuuli. Seda ei
tohi teha siis, kui vänderdamise
vähendamiseks kasutatakse
haakekonksuga stabilisaatorit.

Sõitmine ja töörežiim137Madala sõidustabiilsusega haagise ja
suurema kui 1300 kg täismassiga haagise vedamisel soovitatakse
sõitmisel üle 80 km/h tungivalt
kasutada stabilisaatorit.
Kui haagis hakkab vänderdama, tuleb vähendada sõidukiirust, ei tohi muuta
suunda ega järsult pidurdada.
Allamäge tuleb sõita sama käigu ja kiirusega kui ülesmäge.
Täita rehvid täiskoormusele vastava
rõhuni 3 185.
Haagise pukseerimine
Haagise koormused
Haagise lubatud koormus on
sõidukist ja mootorist sõltuv
maksimaalne väärtus, mida ei tohi
ületada. Haagise tegelik koormus on
haagise tegeliku massi ja
haakekonksu tegeliku koormuse
vahe, kui haagis on sõiduki taha
haagitud.
Haagise lubatud koormus on esitatud sõiduki dokumentides. See kehtib
üldjuhul kuni 12% kalde korral.Haagise lubatud koormus kehtib kuni
määratud kaldeni ja kõrguseni
1000 meetrit merepinnast. Kuna
kõrguse suurenedes väheneb
hõredamaks muutuva õhu tõttu
mootori võimsus ja sellest tulenevalt
kallakul ülespoole liikumise võime,
väheneb ka lubatud haakemass
kõrguse edasisel suurenemisel 10%
iga 1000 m kohta. Väikese kaldega teedel (alla 8%, näiteks kiirteed)
sõites ei ole vaja haakemassi
väiksemaks arvestada.
Sõiduki ja haagise lubatud suurimat
kogumassi ei tohi ületada. See mass
on märgitud sõiduki andmesildile
3 176.
Haakekonksu vertikaalkoormus Haakekonksu vertikaalkoormus on
haagiselt haakekonksu kuulile
ülekanduv koormus. See oleneb
haagise massijaotusest.
Haakekonksu suurim lubatud
vertikaalkoormus (60 kg) on märgitud haakeseadme andmesildile ja sõiduki
dokumentidesse. Haagis tuleb alati
koormata nii, et haakekonksu
koormus oleks võimalikult suur, kuidei ületaks maksimaalset lubatud
koormust. Haakekonksu
vertikaalkoormus ei tohi kunagi olla
alla 25 kg.
Tagateljekoormus
Lubatud teljekoormusi (vt andmesilti
või sõiduki dokumente) ei tohi
ületada.

138Sõiduki hooldamineSõiduki hooldamineÜldinfo........................................ 139
Lisaseadmed ja sõiduki muudatused ........................... 139
Sõiduki hoidmine .....................139
Sõiduki utiliseerimine pärast kasutusea lõppu .....................140
Sõiduki kontrollimine ..................140
Tööde tegemine ......................140
Mootoriruumi kaas ...................140
Mootoriõli ................................. 141
Mootori jahutusvedelik .............142
Roolivõimendi vedelik ..............143
Pesuri vedelik .......................... 143
Pidurid ..................................... 144
Pidurivedelik ............................ 144
Sõiduki aku .............................. 144
Klaasipuhasti harja vahetamine ............................. 145
Lambi vahetamine .....................146
Halogeen-esilaternad ..............147
Udutuled .................................. 148
Tagatuled ................................ 149
Külgmised suunatuled .............150
Keskmine kõrgem pidurituli .....150
Numbrimärgi tuli ......................150Salongituled............................. 151
Armatuurlaua valgustus ...........152
Elektrisüsteem ........................... 152
Kaitsmed ................................. 152
Mootoriruumi kaitsmekarp .......154
Armatuurlaua kaitsmekarp ......155
Sõiduki tööriistad .......................156
Tööriistad ................................. 156
Rattad ja rehvid .......................... 157
Talverehvid .............................. 157
Rehvide tähised .......................157
Rehvirõhk ................................ 157
Rehvirõhu jälgimise süsteem ..158
Turvise sügavus ......................160
Rehvide vahetus ja ratta suurus ..................................... 160
Rattakilbid ................................ 160
Lumeketid ................................ 161
Rehviparanduskomplekt ..........161
Ratta vahetus .......................... 163
Varuratas ................................. 165
Käivitamine teiselt akult .............167
Pukseerimine ............................. 169
Sõiduki pukseerimine ..............169
Teise sõiduki pukseerimine .....169Auto välimuse eest hoolitse‐
mine ........................................... 170
Väline hooldus ......................... 170
Salongi hooldus .......................172