OPEL COMBO E 2019 Omaniku käsiraamat (in Estonian)

Sõitmine ja töörežiim1999Hoiatus
Juhi tähelepanu peab alati olema
suunatud teele ja sõiduki
paiknemisele sõidurajal, vastasel
korral võib toimuda surma,
kehavigastuse või sõiduki tõsiste
kahjustustega lõppev avarii.
Sõiduraja hoidmise režiim pole
mõeldud sõiduki pidevaks
roolimiseks.
Süsteem ei pruugi hoida sõidukit sõidurajal ega anda hoiatust isegi
rajatähiste tuvastamisel.
Sõiduraja hoidmise režiimi
roolimine ei pruugi olla piisav
sõidurajalt väljumise vältimiseks.
Süsteem ei pruugi tuvastada
käed-lahti-sõitmist väliste mõjude
tõttu nagu teetingimused, teepind
ja ilm. Juht vastutab täielikult
sõiduki juhtimise eest ning ta peab
sõitmisel alati käsi roolirattal
hoidma.
Süsteemi kasutamine haagise
vedamisel või libedal teel sõites
võib põhjustada juhitavuse
kaotamise ja avarii. Lülitage
süsteem välja.
Juhi hoiatus
Juhi hoiatussüsteem jälgib juhtimise
aega ja juhi valvsust. Juhi valvsuse
jälgimine põhineb sõiduki liikumistee
variatsioonidel võrrelduna sõiduraja
märgistustega.
Süsteemi kuulub juhtimisaja hoiatus
koos juhi unisuse tuvastamisega.
9 Hoiatus
Süsteem ei asenda juhipoolset
valvsust sõiduki juhtimisel.
Vaheaja tegemine on soovitatav niipea, kui tunnete end väsinuna,
või vähemalt iga kahe tunni
möödudes. Ärge võtke rooli kätte,
kui tunnete end väsinuna.
Aktiveerimine või inaktiveerimine
Süsteemi võib sisse või välja lülitada
sõiduki isikupärastamise alt 3 118.
Süüte väljalülitamisel jääb süsteemi
olek mällu.
Sõiduaja hoiatus Juhti teavitatakse hüpik-
meeldetuletussümboliga € juhi
infokeskus samaaegselt helilise
hoiatusega, kui juht pole teinud
vaheaega pärast 2 tunnist sõitmist
kiirusega üle 65 km/h. Seda hoiatust
korratakse kuni sõiduki peatamiseni
sõltumata sõiduki kiiruse muutmisest.
Juhtimisaja hoiatuse loendur
lähtestatakse juhul, kui täidetud on
üks järgmistest tingimustest:
● Sõiduk on seisnud töötava mootoriga üle 15 minuti.
● Süüde on mõneks minutiks välja lülitatud.
● Juhi turvavöö on kinnitusest lahti võetud ja juhiuks on avatud.
Märkus
Kui sõiduki kiirus langeb alla
65 km/h, tehakse süsteemi töös
vaheaeg. Sõiduaega hakatakse
uuesti arvestama, kui kiirus ületab
65 km/h.

200Sõitmine ja töörežiimJuhi unisuse tuvastamineSüsteem jälgib juhi valvsuse taset.
Esiklaasi ülaservas asuv kaamera
tuvastab liikumistee variatsioonid
võrreldes sõiduraja märgistustega.
Süsteem on eriti sobiv kasutamiseks
maanteedel (kiirused üle 65 km/h).
Kui sõiduki liikumistee vihjab
teatavale unisusele või juhi
tähelepanu langusele, käivitab
süsteem hoiatuse esimese taseme. Juhile antakse märku teate ja
helisignaaliga.
Pärast kolme esimese taseme
hoiatust käivitub uus hoiatus koos
teatega, millega kaasneb
esiletungivam helisignaal.
Teatavates sõidutingimustes (halb teekate või tugev tuul) võib süsteem
anda hoiatusi sõltumata juhi valvsuse
tasemest.
Juhi unisuse tuvastamine
algväärtustatakse, kui süüde
lülitatakse mõneks minutiks välja või
kiirus jääb mõne minuti vältel alla 65
km/h.Süsteemi piirangud
Süsteem ei pruugi õigesti töötada või
ei hakka üldse tööle järgmistes
olukordades:
● halb nähtavus tulenevalt sõidutee ebapiisavast
valgustusest, lumesajust,
tugevast vihmast, tihedast udust
jne
● vastutulevate autode esituledest,
madalal asuvast päikesest
põhjustatud pimestamine,
peegeldused niiskelt teelt,
tunnelist väljumine, varjude ja valguse vaheldumine jne
● kaamera ees asuv esiklaasi osa on kaetud pori, lume, kleebistega
jne
● sõiduraja märgistusi ei tuvastata või teel on mitmekordne
märgistus teetööde tõttu
● väike pikivahe eessõitjaga
● käänulised või kitsad teedKütus
Bensiinimootori kütus Bensiinimootorid on ühilduvad
biokütustega, mis vastavad
praegustele ja tulevastele Euroopa
standarditele ja mida saab hankida
bensiinijaamadest:
Bensiin, mis vastab standardile
EN228, segatuna biokütusega, mis
vastab standardile EN15376.
Diiselmootori kütus Diiselmootorid on ühilduvad
biokütustega, mis vastavad
praegustele ja tulevastele Euroopa
standarditele ja mida saab hankida
bensiinijaamadest:

Sõitmine ja töörežiim201
Diislikütus, mis vastab standardile
EN590, segatuna biokütusega, mis
vastab standardile EN14214 (võib sisaldada kuni 7% rasvhappe
metüülestrit)
Diislikütus, mis vastab standardile
EN16734, segatuna biokütusega, mis
vastab standardile EN14214 (võib
sisaldada kuni 10% rasvhappe
metüülestrit)
Parafiinne diislikütus, mis vastab
standardile EN15940, segatuna
biokütusega, mis vastab standardile
EN14214 (võib sisaldada kuni 7 %
rasvhappe metüülestrit).
Teie diiselmootoris on võimalik
kasutada kütust B20 või B30, mis
vastab standardile EN16709. Kuid
selline kasutamine, isegi juhuslikult,
nõuab erihooldustingimuste, mida
nimetatakse „Rasketeks
tingimusteks“, ranget järgimist.
Lisateabe saamiseks pöörduge
müügiesindaja või kvalifitseeritud töökoja poole.
Ettevaatust
Ükskõik millist muud tüüpi
(bio)kütuse (taimse- või loomse
kütuse, puhta või lahjendatud,
olmekütuse jne) on rangelt
keelatud (mootori ja
kütusesüsteemi kahjustamise
oht).
Märkus
Ainukesed lubatud lisaained
diislikütusele on need, mis vastavad
standardile B715001.
Kasutamine madalatel
temperatuuridel
Temperatuuridel alla 0 °C võivad
mõned biodiislikütuse segusid
sisaldavad diislikütused tekitada
ummistusi, külmuda või muutuda
geeliks, mis võib mõjutada kütuse varustussüsteemi. Mootori ei pruugi
korralikult käivituda ja töötada.
Keskkonnatemperatuuridel alla 0 °C
kasutage kindlasti talvist diiselkütust.

202Sõitmine ja töörežiimEriti külmade ilmade korral, kui
temperatuur langeb alla -20 °C, võib
kasutada talvist diislikütust. Sellise
kütuse kasutamine soojas või
kuumas kliimas pole soovitatav, kuna see võib põhjustada mootori
seiskumise, halba käivitumist või
kahjustada kütuse
sissepritsesüsteemi.
Tankimine9 Oht
Enne tankimist tuleb süüde ja kõik
välised põlemiskambriga
soojendusseadmed välja lülitada.
Tankimise ajal järgida tankla
kasutusjuhiseid ja ohutusnõudeid.
9 Oht
Kütus on tuleohtlik ja
plahvatusohtlik. Tankimise ajal ei tohi suitsetada. Tankimise ajal
tuleb vältida leegi või sädemete
teket.
Kui sõiduki salongis on tunda
kütuse lõhna, tuleb lasta selle
põhjus kohe hooldustöökojas
kõrvaldada.
Täiteava katteluugil asuv
sümbolitega silt näitab lubatud
kütuseliike. Euroopas on tanklate
pumbaotsakud märgistatud samade
sümbolitega. Tankige ainult lubatud kütuseliiki.
Ettevaatust
Vale kütuse tankimisel ärge
lülitage süüdet sisse.
Kütusepaagi täiteava luuk asub
sõiduki tagaosas vasakul pool.
Kui sõiduk on varustatud
elektroonilise võtmesüsteemiga,
saab kütusepaagi täiteava katteluuki
avada ainult lukustamata sõiduki
korral. Sõltuvalt versioonist
vabastage kütusepaagi täiteava
katteluuk seda vajutades või
tõmmates parempoolsest alumisest
nurgast.
Bensiini ja diislikütusega
tankimine
Sõltuvalt versioonist asetage võti
lukusüdamikku ja lukustage või
vabastage kork lukustusest.
Avamiseks pöörake korki aeglaselt vastupäeva.

Sõitmine ja töörežiim203
Kütusepaagi täiteava korgi saab
kinnitada täiteava luugi küljes oleva
konksu külge.
Asetage pumba otsik sirgelt
täiteavale ja rakendage veidi jõudu, et see sinna sisestada.
Tankimiseks lülitage pumba düüs
sisse.
Pärast automaatset väljalülitumist
saab paaki kütust lisada, kui
pumbaotsakut kuni kaks korda veel
käitada.
Ettevaatust
Sõiduki kerele sattunud kütus
tuleb kohe ära pühkida.
Sulgemiseks keerake kütusepaagi täiteava korki päripäeva, kuni kostub
klõps.
Sulgege klapp ja laske sellel
fikseeruda.
Kütusepaagi täiteava kork Kasutada ainult originaalkorke.
Diiselmootoriga sõidukitel on
spetsiaalsed kütusepaagi täiteava korgid.
Haagise haakeseadis
Üldinfo Kasutada tohib ainult Teie sõidukiga
kasutamiseks lubatud haakeseadist.
Haakeseadise ostujärgne
paigaldamine tuleks lasta teha
hooldustöökojas. Paigaldamine võib
mõjutada jahutussüsteemi,
kuumuskatteid või muid seadmeid.
Haagise pidurdustule lambi rikke
avastamise funktsioon ei avasta
lambi osalist riket. Nt 5 W võimsusega
lampide korral avastab see
funktsioon lambi rikke vaid sel juhul,
kui on alles vaid üks 5 W lamp või
mitte ühtegi.
Haakeseadise paigaldamine võib
katta pukseerimissilmuse ava. Sel
juhul tuleb pukseerimiseks kasutada
haakekonksu. Hoidke sõidukis alati
haakekonksu, et see oleks vajadusel
käepärast.

204Sõitmine ja töörežiimSõiduomadused janõuanded haagisevedamiseks
Enne haagise kinnitamist tuleb
määrida haakekonksu kuuli. Seda ei
tohi teha siis, kui vänderdamise
vähendamiseks kasutatakse
haakekonksuga stabilisaatorit.
Haagise pukseerimise ajal ärge
ületage kiirust 80 km/h. Maksimaalne
kiirus 100 km/h on ainult siis
kasutatav, kui kasutatakse
võnkesummutit ja haagise lubatud
brutokaal ei ületa sõiduki tühikaalu.
Halva sõidustabiilsuse ja
karavanhaagiste puhul on
võnkesummuti kasutamine tungivalt
soovitatav.
Kui haagis hakkab vänderdama, tuleb vähendada sõidukiirust, ei tohi muuta
suunda ega järsult pidurdada.
Allamäge tuleb sõita sama käigu ja
kiirusega kui ülesmäge.
Täita rehvid täiskoormusele vastava
rõhuni 3 261.Haagise pukseerimine
Haagise koormused
Haagise lubatud koormus on
sõidukist ja mootorist sõltuv
maksimaalne väärtus, mida ei tohi
ületada. Haagise tegelik koormus on
haagise tegeliku massi ja
haakekonksu tegeliku koormuse
vahe, kui haagis on sõiduki taha
haagitud.
Haagise lubatud koormus on esitatud sõiduki dokumentides. See kehtib
üldjuhul kuni 12% kalde korral.
Haagise lubatud koormus kehtib
määratud kaldel ja merepinna
tasemel. Kuna kõrguse suurenedes
väheneb hõredamaks muutuva õhu
tõttu mootori võimsus ja sellest
tulenevalt kallakul ülespoole liikumise
võime, väheneb ka lubatud
haakemass kõrguse edasisel
suurenemisel 10% iga 1.000 m
kõrguse kasvu kohta. Väikese
kaldega teedel (alla 8%, näiteks
kiirteed) sõites ei ole vaja
haakemassi väiksemaks arvestada.Sõiduki ja haagise lubatud suurimat
kogumassi ei tohi ületada. See mass
on märgitud sõiduki andmesildile
3 252.
Haakekonksu vertikaalkoormus Haakekonksu vertikaalkoormus on
haagiselt haakekonksu kuulile
ülekanduv koormus. See oleneb
haagise massijaotusest.
Haakekonksu suurim lubatud
vertikaalkoormus on märgitud
haakeseadme andmesildile ja sõiduki
dokumentidesse.
Haagis tuleb alati koormata nii, et
haakekonksu koormus oleks
võimalikult suur, kuid ei ületaks
maksimaalset vertikaalset lubatud
koormust. Haakekonksu
vertikaalkoormus ei tohi kunagi olla
alla 25 kg.
Tagateljekoormus
Kui haagis on sõiduki külge haagitud
ning vedav sõiduk täielikult
koormatud, võib ületada tagasilla
lubatud koormust (vt andmesilti või
sõiduki dokumente) 60 kg, sõiduki
nominaalset täismassi ei tohi ületada.

Sõitmine ja töörežiim205Kui tagasilla koormus on lubatust
suurem, ei tohi sõita kiiremini kui
100 km/h.
Haakeseadis Sõltuvalt versioonist võib sõidukilepaigaldada äravõetava või
püsikinnitusega haakekonksu.
A-tüüpiEttevaatust
Haagiseta sõites tuleb
haakekonks eemaldada.
Haakekonksu paigaldamine
1. Nihutage hoob tagumisse
asendisse.
2. Puhastage kokkupuutepunktepehme puhta lapiga.
3. Sisestage haakekonks avasse ja suruge kindlalt üles kuni lõpuni.
Kinnitage haakekonks õigesti,
nihutades hoova joonisel
näidatud viisil lukustatud
asendisse.
4. Kinnitage haagis.
5. Ühendada haagise pistik pistikupessa.

206Sõitmine ja töörežiim
6. Ühendage lahtitulekut vältiv trosskanduri kinnituskõrva külge.
9 Hoiatus
Haagist tohib vedada ainult siis,
kui haakekonks on õigesti
paigaldatud. Kui haakekonksu ei
õnnestu õigesti paigaldada, tuleb
pöörduda abi saamiseks
hooldustöökoja poole.
Haakekonksu eemaldamine
1. Ühendage haagise pistik lahti.
2. Vabastage lahtitulekut vältiv tross
kinnitusest.
3. Eemaldage haagis.
4. Nihutage haagise hoob tagumisse asendisse. Eemaldage
haagis tõmbamise teel.
5. Nihutage haagise hoob eesmisse asendisse.
B-tüüpi
1. Ühendage haagise pistik pistikupessa ja kinnitage
lahtitulekut vältiv tross kanduri
kinnituskõrva külge.
2. Kinnitage haagis.

Sõitmine ja töörežiim207Tüüp C
1. Eemaldage turvasplint.
2. Tõmmake hoob üles ja avagepukseerimissilmus.
3. Ühendage haagis, sulgegepukseerimissilmus ja kinnitage
splint.
4. Ühendage haagise pistik pistikupessa ja ühendage
lahtitulekut vältiv tross kanduri
kinnituskõrva külge.
Haagise stabiilsusabi
Kui süsteem märkab haagise
vänderdamist, vähendab süsteem
mootori võimsust ning pidurdab eraldi sõidukit ja haagist, kuni
vänderdamine lõpeb. Süsteemi
töötamise ajal tuleb hoida rooli nii
liikumatuna, kui võimalik.
Haagise stabiilsusabi on
elektroonilise stabiilsuskontrolli
funktsioon 3 164.

208Sõiduki hooldamineSõiduki hooldamineÜldinfo........................................ 209
Lisaseadmed ja sõiduki muudatused ........................... 209
Sõiduki hoidmine .....................209
Sõiduki utiliseerimine pärast kasutusea lõppu .....................210
Sõiduki kontrollimine ..................210
Tööde tegemine ......................210
Mootoriruumi kaas ...................211
Mootoriõli ................................. 211
Mootori jahutusvedelik .............212
Pesuri vedelik .......................... 213
Pidurid ..................................... 214
Pidurivedelik ............................ 214
Sõiduki aku .............................. 214
Diislikütuse süsteemi tühjendamine .......................... 215
Klaasipuhasti harja vahetamine ............................. 216
Lambi vahetamine .....................216
Halogeen-esilaternad ..............216
LED-esituled ............................ 219
Eesmised udutuled ..................219
Eesmised suunatuled ..............220
Tagatuled ................................ 220Külgmised suunatuled .............222
Numbrimärgi tuli ......................223
Salongituled ............................. 223
Elektrisüsteem ........................... 224
Kaitsmed ................................. 224
Mootoriruumi kaitsmekarp .......225
Armatuurlaua kaitsmekarp ......225
Sõiduki tööriistad .......................226
Tööriistad ................................. 226
Rattad ja rehvid .......................... 227
Talverehvid .............................. 227
Rehvide tähised .......................228
Rehvirõhk ................................ 228
Rehvi tühjenemise jälgimissüsteem ......................229
Turvise sügavus ......................230
Rehvide vahetus ja ratta suurus ..................................... 231
Rattakilbid ................................ 231
Lumeketid ................................ 231
Rehviparanduskomplekt ..........231
Ratta vahetus .......................... 234
Varuratas ................................. 236
Käivitamine teiselt akult .............240
Pukseerimine ............................. 241
Sõiduki pukseerimine ..............241
Teise sõiduki pukseerimine .....242Auto välimuse eest hoolitse‐
mine ........................................... 243
Väline hooldus ......................... 243
Salongi hooldus .......................246