OPEL ANTARA 2014.5 Omaniku käsiraamat (in Estonian)

Sõitmine ja töörežiim129
Kui näidikuplokis süttib mootori
töötamisel lisaks märgutuli Z, siis
võib viga olla diislikütuse tahkete osakeste filtris 3 86. Puhastamine
pole võimalik, pöörduda abi
saamiseks kohe hooldustöökotta.Ettevaatust
Kui puhastusprotsess katkestada,
on olemas oht mootorit tõsiselt
kahjustada.
Filtri puhastumine toimub kõige
kiiremini mootori suure
pöörlemissageduse ja suure
koormuse korral.
Mootorit ei tohi välja lülitada enne, kui
puhastusprotsess on lõppenud.
Sellest annab märku kustunud
märgutuli %.
Katalüüsmuundur
Katalüüsmuundur vähendab
kahjulike ainete kogust heitgaasis.
Ettevaatust
Lehekülgedel 3 144, 3 203
nimetamata kütuste kasutamine
võib katalüüsmuundurit või
elektroonikakomponente
kahjustada.
Põletamata kütuse kasutamine
kuumendab üle ja kahjustab
katalüüsneutralisaatorit.
Seepärast tuleb vältida käiviti
ülemäärast kasutamist, sõitmist
kütuse lõppemiseni ja mootori
käivitamist sõidukit lükates või
pukseerides.
Mootori vahelejätmistega või
ebaühtlase töö, tööomaduste
halvenemise või muu ebatavalise
probleemi korral tuleb lasta selle
põhjused võimalikult kiiresti
hooldustöökojas kõrvaldada.
Hädaolukorras tohib sõitu lühikest
aega jätkata, sõites väikese kiirusega
ja mootori väikese
pöörlemissagedusega.
Töötõrke märgutuli 3 86.
Automaatkäigukast
Automaatkäigukast võimaldab käsitsi
käiguvahetust (käsilülitusrežiim) või
automaatset käiguvahetust
(automaatrežiim).
Käigunäidik
Käigunäidikult näeb režiimi ja valitud
käiku.
P=parkimisasendR=tagasikäikN=neutraalasendD=sõiduasend (automaatrežiim)1-6=valitud käik käsitsirežiimis

130Sõitmine ja töörežiimKäigukangP=parkimisasend, rattad on
blokeeritud; lülitada sisse ainult
siis, kui sõiduk on peatunud ja
elektriline seisupidur
rakendatudR=tagasikäik; lülitada sisse ainult
siis, kui sõiduk ei liiguN=neutraalasend või tühikäikD=sõiduasend (automaatrežiim
koos kõiki käikudega)Käigukangi, mis on lukustatud
asendisse P ja N, saab muusse
asendisse liigutada ainult siis, kui
süüde on sisse lülitatud ja
piduripedaal alla vajutatud.
Asendi P või R valimiseks vajutada
vabastusnuppu.
Kui sõiduk liigub, siis ei tohi
käigukangi kunagi nihutada
asendisse P või R.
Mootorit saab käivitada ainult siis, kui käigukang on asendis P või N. Enne
käivitamist vajutage piduripedaal alla
või lülitage sisse elektriline
seisupidur.
Käigu sisselülitamise ajal ei tohi
gaasipedaali vajutada. Gaasipedaali
ja piduripedaali ei tohi kunagi
vajutada samaaegselt.
Kui käik on sisse lülitatud, hakkab sõiduk piduripedaali vabastamisel
aeglaselt liikuma.
Mootoriga pidurdamine Mootori pidurdusjõu
ärakasutamiseks tuleb allamäge
sõites aegsasti sisse lülitada
madalam käik, vt Käsilülitusrežiim.Kasutades allamäge sõitmisel
piduripedaali asemel mootoriga
pidurdamist, võib pikendada pidurite
eluiga.
Sõiduki edasi-tagasi
“kiigutamine”
Sõidukit tohib kiigutada ainult siis, kui see on vette, jäässe, liiva, porri,
lumme või auku kinni jäänud.
Liigutage käigukangi asendite D ja R
vahel ja korrake tegevust, vajutades
vähesel määral gaasipedaali
sisselülitatud käigu korral. Sel ajal
tuleb vältida mootori suurt
pöörlemissagedust ja järsku
gaasipedaali vajutamist.
Kui sõidukit ei saa liikuma pärast
mitmekordset edasi-tagasi
kiigutamist, siis võib osutuda
vajalikuks kasutada pukseerimist
3 189.
Parkimine
Rakendada elektriline seisupidur ja
seada käigukang asendisse P.
Süütevõtit on võimalik eemaldada ainult siis, kui käigukang on asendis
P .

Sõitmine ja töörežiim131Käsilülitusrežiim
Liigutada käigukangi asendist D
vasakule ja seejärel ette või taha.
<=Kõrgemale käigule lülitamine.]=Madalamale käigule lülitamine.
Käigukangi ots tuleb pöörata
sobivasse suunda. Pärast seda liigub
kang tagasi keskasendisse.
Käiguvahetuse käsilülitusrežiimis võib teha gaasi andes. Kui mootori
pöörlemiskiirus on liiga madal, lülitab
käigukast automaatselt sisse
madalama käigu (seda isegi
käsilülitusrežiimis), et takistada
mootorit välja suremast.
Kõrgema käigu valimisel liiga väikese
sõidukiiruse korral või madalama käigu valimisel liiga suure
sõidukiiruse korral ei lülitu käik sisse.
Käsilülitusrežiimis ei põhjusta mootori suur pöörlemiskiirus kõrgema käigu
automaatset sisselülitumist.
Käike võib vahele jätta, kui
käigukangi lühikeste vahedega
korduvalt liigutada.
Pärast peatamist valitakse
automaatselt 1. käik. Libedatelt
pindadelt paigaltvõtuks tuleb
käigukang ettepoole suunata, et sisse lülituks 2. käik.
Asendisse D tagasiliikumiseks tuleb
käigukang lükata taha paremale.Elektroonilised
sõiduprogrammid ■ Pärast külmkäivitust suurendab töötemperatuuri programm mootori
pöörlemissagedust, et soojendada katalüüsmuundur vajaliku
temperatuurini.
Sundallavahetus Kui gaasipedaal vajutatakse täielikult
põhja (seda nii automaatses kui ka
käsilülitusrežiimis), lülitub käigukast
madalamale käigule sõltumata
mootori pöörlemiskiirusest. Sõiduki
kiirendamiseks saab kasutada kogu
mootori võimsust.

132Sõitmine ja töörežiim
Kütuse kokkuhoiurežiim
Kütuse kokkuhoiurežiimi
sisselülitamine võimaldab käigukastil
kohalduda käiguvahetuse
mustritega, parandades sellega
sõiduki kütuse kasutamise
ökonoomsust.
Sisselülitamine
Vajutage automaatrežiimis nuppu
s ning süttib näidikuplokis
märgutuli s 3 90.
Teatavate elektrooniliste süsteemide
seaded kohalduvad kütusekulu
vähendamisele:
■ Mootor reageerib gaasipedaalile aeglasemalt.
■ Automaatne kõrgema käigu sisselülitamine toimub varem ja
madalama käigu sisselülitamine
hiljem.
■ Efektiivsuse parandamiseks ning võimsuse ja pöördemomendi
suurendamiseks lukustab
käigukast reisikiirustel end
mootoriga.
■ Kütuse etteanne katkestatakse automaatselt kiiremini, kui sõiduk
aeglustub. Kütuseetteande
katkestamine sisselülitatud
käiguga aeglustamisel 3 125.
Ärge kasutage kütuse
kokkuhoiurežiimi pukseerimisel, nt
haagise vedamisel.
Väljalülitamine
Kütuse kokkuhoiurežiimi
väljalülitamiseks tuleb nuppu s
vajutada uuesti ning näidikuplokis
kustub märgutuli s.Rike
Juhul, kui viga on
automaatkäigukastis, süttib
näidikuplokis 3 86 märgutuli Z.
Automaatne käiguvahetus võib olla
palju raskem kui tavaliselt või eriti
tõsise rikke korral lakata üldse
töötamast. Lasta rikke põhjus
hooldustöökojas kõrvaldada.
Kui näidikuplokis süttib mootori
töötamisel märgutuli g, siis võib
see näidata viga käigukasti
elektroonikas 3 86. Elektroonika
lülitub avarii-tööprogrammile,
kütusekulu võib kasvada ja sõiduki
juhitavus võib halveneda. Pöörduda
abi saamiseks hooldustöökotta.
Elektritoite katkestus Sidur ei rakendu, kui sõiduki aku on
tühjenenud ja käik sisse lülitatud.
Sõidukiga ei ole võimalik sõita.
Käigukangi ei saa asendist P või N
välja lükata.
Kui aku on liialt tühjenenud, tuleb
sõiduki käivitamiseks kasutada
abijuhtmeid 3 188.

Sõitmine ja töörežiim133
Kui tõrke põhjuseks ei ole aku, tuleb
vabastada käigukang:
1. Lülitada süüde välja ja eemaldada
süütevõti.
2. Hoida piduripedaali allavajutatuna.
3. Eemaldada ilukate.
4. Hoida käigu lukustusevabastusnuppu allavajutatuna.
5. Nihutada kang neutraalasendisse
( N ).
6. Panna ilukate tagasi.
7. Käivitada mootor ja nihutada käigukangi käigu valimiseks.
Lasta rikke põhjus hooldustöökojas
kõrvaldada.
Käsilülituskäigukast
Tagasikäigu sisselülitamiseks seisva
sõiduki korral oodata pärast
siduripedaali allavajutamist
3 sekundit ja lülitada käik sisse.
Kui käik sisse ei lülitu, lükata
käigukang neutraalasendisse,
vabastada siduripedaal, vajutada
siduripedaal uuesti alla ja proovida
veel kord tagasikäiku sisse lülitada.
Sidurit ei tohi asjatult libistada.
Siduri lahutamiseks tuleb
siduripedaal täielikult alla vajutada. Siduripedaalile ei tohi jalga toetada.

134Sõitmine ja töörežiimEttevaatust
Sõitmise ajal ei soovitata kätt
pidevalt käigukangil hoida.
Veosüsteemid
Nelikvedu Nelikvedu on aktiivne vajadusel
automaatselt käivituv süsteem, mis ei
nõua juhipoolset sekkumist. Sõltuvalt sõitmisoludest lülitub sõiduk
kaherattaveolt nelikveole ja vastupidi,
et tagada vajadusel parem vedu ja
stabiilsus.
Kui esirattad hakkavad libisema, siis
hakkavad tagarattad sõidukit
nõutaval viisil automaatselt vedama.
Suurem pöördemoment edastatakse
parema veoga ratastele, mis tagab
pidevalt sõiduki optimaalse
haarduvuse. Rasketes tingimustes
võib olla kuulda mõningat
rakendumisest tekkivat müra.
Nii nagu süsteem võimaldab sõidukil
maastikul sõita, saab sõita ka
tavalistel teedel rehvide ja
jõuülekande ülemäärase kulumiseta
või juhitavuse halvenemiseta.
Jälgige, et rehvidel (k.a varuratas)
oleks õige rõhk 3 208 ja rehvid
vastaksid domineerivateleteetingimustele. Süsteemi
optimaalse talitluse huvides ei tohi
sõiduki rehvid olla erinevalt kulunud.
Kui näidikuplokis hakkab sõidu ajal
vilkuma märgutuli B, siis on nelikvedu
ajutiselt keelatud. Kui B jääb pidevalt
vilkuma, siis tuleb abi saamiseks
pöörduda hooldustöökotta.
Nelikveo märgutuli B 3 87.
Sõit maanteel Suurendatud veojõuga nelikveduomavad sõidukid tagavad halbades
teeoludes, eriti rohke lume ja jää
korral, parema juhitavuse. Siiski pole
nelikveoga sõidukid
“libisemiskindlad” ning ei vähenda
pidurdusteekonda.
Nelikveoga sõidukite raskuskese on
tavalistest sõidukitest kõrgemal.
Kurvidesse tuleb siseneda alati õige
sõidukiirusega. Kurvid tuleb läbida väiksema kiirusega, kui seda
võimaldavad tavalised sõidukid.
Sõiduki tavalist juhitavust võivad
mõjutada tugevad risttuuled.
Tugevate risttuulte korral tuleb kiirust
vähendada.

Sõitmine ja töörežiim135
Sõit avamaastikul■ Vältida tuleb esiletungivaid objekte (nt kivirahne või kände), mis võivadkahjustada sõiduki põhja ja rehve.
■ Pärast poris sõitmist tuleb kontrollida pidureid ning puhastada
pidurduspindadelt ülemäärane
pori.
■ Raskel maastikul sõites tuleb roolirattast kindlalt kinni hoida.
Maastikutingimused võivad
põhjustada rooli kiire ja ootamatu
liikumise.
Arvesse tuleb võtta kliirensit, kallet,
sisenemis- ja väljumisnurka ning vee
või lume sügavust; eriti tähelepanelik
tuleb olla mägisel maastikul ja vees
või lumes, kus sõiduk võib kinni jääda ja kahjustusi saada.
Sõiduki mõõtmed 3 205.
Sõiduki pukseerimine 3 189.
Sõitmine vees
Ärge ületage maksimaalset
veessõidusügavust 3 205.Kontrollige vee sügavust – enne
vettesõitu valige kõige väiksemad
sissesõidu- ja väljumisnurgad. Vee väljalaskesüsteemi sattumise
ärahoidmiseks säilitage mootori püsiv
pöörlemiskiirus, kuid pritsmete
vältimiseks ärge ületage kiirust
5 km/h.
Võimaluse korral sõitke pärivoolu,
mitte vastuvoolu. Vastuvoolu
sõitmisel püüdke sõita voolu suhtes
nurga all, et eesmine nurk aitaks vett
tagasi tõrjuda ja vältida selle
sattumist mootoriruumi. Vältige vee
pritsimist – süütesüsteemi niiskumisel võib mootor välja surra.
Vältige vee sattumist
õhuvõtusüsteemi. Vee sattumisel
õhuvõtusüsteemi võib mootor kokku
joosta, mis võib kaasa tuua kuluka remondi.
Pärast vees sõitmist kontrollige
pidureid – märjad pidurid pole nii efektiivsed, kui kuivad. Pärast
veessõitu on vajalikud hooldustööd,
mille hulka kuulub esimesel
võimalusel veest tekkinud saaste
kontrollimine.Hoolduskontrollimised pärast
veessõitu
Kontrollige, et vesi pole tunginud
järgmistesse kohtadesse:
■ Pidurivedeliku paak
■ Õhupuhasti filterelement
■ Mootor
■ Käigukast
■ Sillad
■ Sõiduki sisemus
Määrige uuesti / asendage õli kõigis
neis kohtades, kus õli või
hüdrovedelik on piimja välimusega,
mis näitab veega saastumist.
Puhastamine
Pärast maastikul sõitmist tuleb sõiduk
põhjalikult puhastada nii kiiresti kui
võimalik.
Pori ei tohi sõidukil lasta kuskil
kuivada, kuna see muutub
abrasiivseks ning võib kahjustada
värvi, klaasi, tihendeid, laagreid ja
pidurite komponente. Kui jätta pori
kivistuma, siis võib see oluliselt
mõjutada õhuvoolu läbi ja üle
mehhaaniliste osade ning põhjustada

136Sõitmine ja töörežiim
lokaalseid ülekuumenemisi ja osade
kahjustumist, seda eriti
mootoriruumis.
Õige jahutava õhuvoolu säilitamiseks
tuleb jälgida, et radiaatori
jahutuselement ning ala radiaatori ja
vahejahuti/õlijahuti (kui on
paigaldatud) vahel oleks puhas.
Kontrollige radiaatori ja jahuti
jahutuselementidel sadestiste (liivast, porist) tekkimist.
Kontrollige rehvide turvisemustrit.
Puhastage ja kontrollige sõiduki
mehaanilisi osi, eriti järgmisi kohti:
■ Veovõllid, k.a tihenduslõõtsad
■ Esipidurite pidurisadulad, klotsid ja kettad
■ Esivedrustus
■ Sidurikahvli tihenduslõõtsad
■ Tagapidurite pidurisadulad, klotsid ja kettad
■ Tagavedrustus
■ Kütusepaak ja alumine kaitsepiire
■ Rõhuühtlustid, sillad ja kütusepaak
■ Koormustundlik klapp■ Käigukast ja alumine kaitsepiire
■ Mootori karteripõhi ja kaitsepiire
Tähele tuleb panna järgmist: ■ Kõrgsurvepesu veejuga ei tohi suunata otse sõiduki tihenditele.
■ Kogu pori ja kivide eemaldamiseks pidurisadulatest ja piduriklotside
kulumise kontrollimiseks tuleb
eemaldada rattad.
■ Mootori karteripõhja ja kütusepaagi
kahjustamise vältimiseks tuleb
alumiste piirete ülemised küljed
kividest puhastada.Pidurid
Pidurisüsteem koosneb kahest
sõltumatust pidurikontuurist.
Ühe pidurikontuuri rikke korral on
võimalik sõidukit pidurdada teise pidurikontuuri abil. Pidurdusvõimsus
saavutatakse siiski ainult pedaali
tugeval vajutamisel. Selleks on vaja
oluliselt rohkem jõudu.
Pidurdusteekond on pikem. Enne
sõidu jätkamist tuleb pöörduda abi
saamiseks hooldustöökotta.
Kui mootor ei tööta, kaob
pidurivõimendi mõju pärast üht või
kaht vajutust piduripedaalile. Pärast
seda rakenduvad pidurid sama
tõhusalt, kuid selleks on vaja
kasutada palju rohkem jõudu. Seda
tuleb kindlasti meeles pidada sõiduki
pukseerimisel.
Märgutuli R 3 86.
ABS pidurisüsteem
Blokeerumisvastane pidurisüsteem
(ABS) väldib rataste blokeerumist.

Sõitmine ja töörežiim137
ABS alustab pidurdusjõu
reguleerimist kohe, kui ratas hakkab
blokeeruma. Sõiduki juhitavus säilib
ka tugeval pidurdamisel.
ABSi rakendumisest annab märku
piduripedaali pulseerimine ja
reguleerimisprotsessi müra.
Optimaalseks pidurdamiseks tuleb
piduripedaali pidurdamise lõpuni
täielikult all hoida, pööramata
tähelepanu pedaali pulseerimisele.
Piduripedaali tuleb vajutada
muutumatu jõuga.
Pärast käivitumist teeb süsteem
isetesti, mis võib olla kuuldav.
Märgutuli u 3 87.
Rike9 Hoiatus
ABS-süsteemi tõrke korral võivad
rattad tavalisest suurema
pidurdusjõu tõttu blokeeruda.
ABS-i eelised ei ole enam
kasutatavad. Tugeva pidurdamise korral võib sõiduk kaotada
juhitavuse ja kõrvale kalduda.
Sõitmist on võimalik jätkata, kuid
tuleb olla hoolikas ja ettenägelik.
Lasta rikke põhjus hooldustöökojas
kõrvaldada.
Seisupidur
Elektriline seisupidur
Rakendamine seisva sõiduki korral
Tõmmata lülitit m: elektriline
seisupidur rakendub piisava jõuga
automaatselt. Maksimaalse jõu
saavutamiseks, nt haagisega või
kallakul parkimisel, tuleb tõmmata
lülitit m kaks korda.
Elektrilist seisupidurit saab alati sisse
lülitada – isegi siis, kui süüde on välja lülitatud.
Elektrilist seisupidurit ei tohi kasutada
liiga sageli seisva mootori korral, sest
see tühjendab akut.
Enne sõidukist lahkumist kontrollida
elektrilise seisupiduri olekut.
Märgutuli m 3 86.
Vabastamine
Lülitada süüde sisse. Hoida
piduripedaali allavajutatuna ja
seejärel vajutada lülitit m.
Kui elektriline seisupidur
vabastatakse piduripedaali
vajutamata, siis antakse
hoiatussignaal ja näidikuplokis süttib
märgutuli - 3 91.
Sõidu alustamise funktsioon
Valides töötava mootoriga edasikäigu (käsilülituskäigukast) või lülitades D
(automaatkäigukast) ja vajutades seejärel gaasipedaali, vabastatakse
elektriline seisupidur automaatselt.
See ei ole võimalik, kui samal ajal
tõmmata lülitit m.

138Sõitmine ja töörežiim
See funktsioon aitab ka sõidu
alustamist kallakutel.
Järsk sõidu alustamine võib
lühendada kuluvate osade tööiga.
Dünaamiline pidurdamine liikuva
sõiduki korral
Kui sõiduk liigub ja lülitit m hoitakse
ülestõmmatuna, siis antakse
hoiatussignaal ja elektrilise
seisupiduri süsteem aeglustab
sõidukit, kuid seisupidurit ei
rakendata staatiliselt.
Niipea kui lüliti m vabastatakse,
lõpeb dünaamiline pidurdamine.
Rike
Elektrilise seisupiduri rikkerežiimi
näidatakse märgutulega j 3 87.
Elektrilise seisupiduri rakendamine
rikke korral: tõmmata ja hoida lülitit
m selles asendis mõne sekundi
jooksul. Kui märgutuli m põleb, on
elektriline seisupidur edukalt
rakendatud.Elektrilise seisupiduri vabastamine:
tõmmata ja hoida lülitit m selles
asendis mõne sekundi jooksul. Kui
märgutuli m kustub, on elektriline
seisupidur edukalt vabastatud.
Kui märgutuli m vilgub, ei ole
elektriline seisupidur täielikult
rakendatud või vabastatud. Kui m
vilgub pidevalt sisselülitatud süüte ja allavajutatud piduripedaali korral,
vabastage elektriline seisupidur ja
püüdke seda uuesti rakendada.
Kui m jätkab vilkumist, siis ei tohi
sõidukiga sõita. Vajaduse korral
asetage rataste ette ja taha
tõkiskingad või muud seda
funktsiooni täitvad esemed, et vältida
sõiduki liikuma hakkamist. Pöörduda
rikke põhjuse kõrvaldamiseks
töökotta.
Pidurivõimendi
Piduripedaali kiirel ja tugeval
vajutamisel rakendatakse
automaatselt maksimaalset
pidurdusjõudu.Piduripedaali tuleb vajutada
muutumatu jõuga seni, kuni on vaja
pidurdada maksimaalse
pidurdusjõuga. Piduripedaali
vabastamisel väheneb automaatselt
maksimaalne pidurdusjõud.
Tõusul paigaltvõtu
abisüsteem Kallakutel toimuvate paigaltvõttude
korral väldib süsteem
ettekavatsemata liikumisi.
Kui vabastate piduripedaali pärast
kallakul peatamist, siis jäävad pidurid rakendatuks veel 2 sekundi jooksul.
Pidurid vabastatakse automaatselt,
kui sõiduk hakkab kiirenevalt liikuma.